12.11.2009
Katatonial on läbi bändi ajaloo olnud mitu erinevat nägu. Kuidas sa kirjeldaksid uut albumit “Night is the New Day” – kas võib siit oodata sarnasust kahe eelneva plaadiga või on tegu taaskord millegi uudsega?
Uus album jätkab sealtsamast, kust me “The Great Cold Distance’iga” pooleli jäime, kuid paneb rohkem rõhku sügavusele ja atmosfäärile. Helipilt on märksa avaram, taust palju rikkalikum. Album tundub dünaamilisem, brutaalsest raskusest keerleva sulniduseni – seda mitte ainult ühe ja sama loo erinevate osade vahel, vaid ka lugude omavahelises võrdluses.
Kindlasti ei ole me tammunud ühe koha peal ja loodetavasti on tegu ühtviisi nii meie parima esituse, materjali kui ka seadistusega, milleks võimed meil küündida on lubanud. Ütleme nii, et tegu on väga nüüdisaegse Katatoniaga – kui sulle meeldis näiteks eelmise albumi lugu “Unfurl”, siis ei tule pettuda ka uues kauamängivas, sest siin on palju just sarnast muusikat (seda ei tuleks muidugi võtta väitena, nagu koosneks terve album üheteistkümnest “Unfurlist”). Katatonial on raskemuusikas veel palju avastamist – nii distortion-pedaaliga kui ilma selleta.
Katatonia eelmine album “The Great Cold Distance” ilmus juba kolm ja pool aastat tagasi. Millega olete vahepeal tegelenud ning millal tabas teid esimene mõte, et võiks uut materjali kirjutama hakata?
Sooritusraskused. Loominguline kriis. Kaks aastat tagasi oleksime juba äärepealt stuudiosse läinud, aga lükkasime seda kogu aeg edasi, kuna ei saanud kas piisaval hulgal lugusid lõpetatud või ei tundunud need siis eriti tugevad. Ja kuna meil ei ole kombeks kunagi midagi poolikult teha, siis alustasime kogu aeg otsast peale.
Lisaks tuuritasime “The Great Cold Distance’i” järellainetuses kahel korral Põhja-Ameerikas, korra Euroopas ning erinevatel festivalidel – me ei olnud luku taga ja peidus. Aeg lendab neetult kiiresti, ma ei suuda isegi uskuda, et salvestasime eelmise albumi juba 2005! Nii ei lähe mitte.
Kuidas uus materjal üldse sündis? Kas teil oli mingi kindel visioon, kuidas asi peaks kõlama, või leidis kõik oma koha loomeprotsessi käigus?
Ma ütleks, et nii ja naa. Kui sul juba mingi visioon on olemas, tuleb kõik muu loomulikul teel; tegeled millegi inspireerivaga ning arendad ideid pidevalt edasi. Me oleme uute aspektide avastamisele ja piiride ületamisele vägagi avatud. Ainus kriteerium, mis meid piirab, on tume ja ilus muusika. Teisiti ei oleks see võimalik, siis poleks me Katatonia.
Kust turgatas pähe selline pealkiri? Pressiteates on kirjas: “Öeldakse, et igale ööle järgneb koidik; meie väidame, et öö on uus päev!” Kas sel on ka sügavam tähendus?
Pealkiri mängib iroonianootidel, ent samas sisaldab ka mingil määral tõtt. Seda ei tuleks võtta sõna-sõnalt kui mingit tüüpilist “vampiiri/gooti/emo”-pealkirja, pigem on see suunatud tänapäeva ühiskonna üldise mentaliteedi ning Lääne tsivilisatsiooni tulevase hääbumise pihta. Võib vabalt võtta sümboli kui sellisena.
Stuudiosessiooni ajal kajastasite oma sealseid tegemisi usinalt Facebooki stuudiopäevikus. Kirjeldasite üsna elavalt oma stuudiot – rotiurgu, mis asub tööstusmaastikul poolhüljatud sotsiaalmaja keldris. Mõni sõna ehk ka sellest? Kas selline atmosfäär mõjutab ka kuidagi teie muusikat?
Jah, paljudele võib ehk tõesti kummaline tunduda, et miks me just sellise koha valisime, aga eks kõik taandub kompromissidele. On stuudioid, kuhu me oleks palju parema meelega läinud, ent need olid kas kuratlikult kallid või juba broneeritud; lisaks ei oleks olnud võimalik kogu maja vaid Katatonia kasutada jätta.
“Rotiurg” ehk Ghost Wardi stuudio kuulub David Castillole, kes on uue albumi kaasprodutsent ja helitehnik. Tundus täiesti loomulik kogu oma kola sinna tema juurde alla vedada, kuna ta suudab välja võluda samavõrd hea saundi kui kuskil kallimas stuudios. Me ei pidanud muretsema oma eelarve lõhkiminemise pärast, vaid saime nii öösel kui ka päeval rahulikult oma tegemistele keskenduda nagu muud maailma poleks eksisteerinudki. Ei mingeid jamasid või ebameeldivusi... Kui just kõikvõimalikud majas elunevad kaltsakad-veidrikud ning uriini ja ekskremendikihi all mädanevad põrandad välja arvata.
Elagu meie rotiurg!
Cult Of Luna teeb oma bändiproove kuuldavasti vana mahajäetud vaimuhaigla ruumides. Nende viimase albumi kontseptsioon põhineb sealtsamast leitud päevikul, mille on kirja pannud kunagi haiglas viibinud patsient. Teil on selles suhtes Cult Of Lunalt palju õppida. On teil kunagi endal sääraseid ideid peast läbi jooksnud?
See on kahtlemata hea moodus eksperimenteerimiseks, aga praeguse seisuga, kus me oleme terve neetud suve seal rotiurus albumit meisterdanud, tundub nagu poleks mul endalgi hullumeelsuseni enam palju maad. Tahaksin nüüd mõnda aega rahulikumalt võtta ja pealtvaataja rollis olla.
Kuivõrd te süstite Katatonia hämarasse lüürikasse omaenda ehedaid emotsioone ja kogemusi? Kui kaugele sellega minna julgete? Kas teil on ka lugusid, mida on suure emotsioonilaengu tõttu laval raske või suisa võimatu esitada?
Vahel tundub tõesti ebamugav esitada suurele hulgale inimestele lugusid, mis on väga tõsised, isiklikud ja depressiivse alatooniga; teisalt oleme selle tee ise valinud.
Ma julgen oletada, et enamus meie kuulajaist juba teab, millest me laulame ja oskab end samale lainele häälestada. Vaja on vaid seda õiget atmosfääri ja meeleolu, ning ka kõige isiklikumad lood saavad edukalt esitatud. See on justkui üks suur must tseremoonia.
Vahetasite hiljuti agentuuri, suhteliselt kohe pärast seda tulid ka uudised teie peatsetest tuuritamistest koos Porcupine Tree ja Paradise Lostiga. Mis teid sellisele sammule sundis? Paistab, et see on ainult positiivselt mõjunud...
Aeg oli selleks küps. Paljud asjad muutuvad ning see tuleb ainult kasuks. Meid lükatakse nüüd taas jõulisemalt rambivalguse suunas, mitte ei lasta sellest eemale kõndida.
Eesseisvad aastad saavad ilmselt väga töötihedad olema, aga usun, et selle tulemusena teeme karjääriredelil mitu sammu ülespoole. Selle kohta öeldakse tavaliselt “edukas olema”. Raske töö tasuks peaks olema ka vääriline tasu.
Viimastel aastatel ei ole Katatonia eriti palju tuuritanud ja kontserte andnud.
Kuidas teil elusast peast ülesastumistega muidu on – kas naudite või võtate pigem missioonina? Milline on täiuslik Katatonia kontsert sinu jaoks?
Kui kõik asjaolud langevad kokku, naudin ma kontserdi andmist väga! Oleneb, kuidas kõik sujub.
Suured festivalid on tihti kaunis stressirikkad: soundcheck olematu, kiirelt peale-kiirelt maha, kõik jooksevad ümberringi kuhugi. Kõige tipp on, kui pead veel ka päevavalguses mängima, mis ei sobi meile absoluutselt.
Kui meie gig satub pimedale ajale, tõstab see 50% võimalust, et kõik tuleb välja nii nagu peab ja me ka iseendid nautida suudame.
Katatonia jaoks on sobilikumad väiksemad ja intiimsemad kontserdipaigad, kus meie ja publiku vahele tekib teatud keemia. Õhus on rohkem maagiat ning kõik langeb iseenesest paika.
Ma ei hakka küsima, millal te taas Eestis esinete, aga lihtsalt teadmiseks, et Katatoniat oodatakse juba pikisilmi tagasi! Tänan sind intervjuu eest. Viimased sõnad on sinu päralt.
Ha, arvan, et tuur Baltimaades võib seekord täiesti teoks saada. Me oleme Eestis mänginud juba 2-3 korda ja pole kahtlustki, et võimaluse korral naaseme.
Tagasi
|
 |
4./5. mai vahetusel arutasime Facebookis Maailmaküla ja Ants Johansoni...
Rohkem kui kreeklased ise, tahab neid aidata Angela Merkel, kes võitleb...
Iga nelja aasta tagant keskendub kogu maailm sellele, kuidas noored...
ANTS JOHANSON vestles peatse kolmekümnenda sünnipäeva puhul Justamendi...
Päästjate, nende palkade, töökohtade, vahetuste pikkuse üle kerkinud...
Metsatöll veetis terve oktoobrikuu sõna otseses mõttes ratastel, sõites...
Londonis resideeruv ja kolme neljandiku ulatuses Tartu juurtega muusikutest...
Kui Riho Toomrat ei oleks Eesti raskemuusikafännide jaoks olemas, tuleks ta...
... nii kaua kestis omal ajal Soome Talvesõda. Tänavu on selle mälestamise...
Mäletan, kuidas aastaid tagasi kutsus üks värske tuttav mind jõuluõhtul...
Milvi Martina Piiri esikromaan “Liblikad janus” võitis 2008. aasta...
Mis puutub Iraagi ja USA vaheliselt sõjaliselt konfliktilt nime laenanud...
Kauaoodatud uudiseid ka kurikuulsa Burzumi fännidele!
Kuigi valgete jõuludega on Eestimaal reeglina kehvasti, on vähemalt...
IVAR PÕLLU vestleb HENDRIK SAL-SALLERIGA muusikast ja ainult muusikast.
MAUNO MEESIT: “Kui mu muusika pole otseselt seotud ühegi kindla stiiliga...
“Trafaretse muusika ning standardsete peegelseintega tantsusaalide aeg on...
Kus olid sina, kui ilmus Forgotten Sunrise’i või Tharaphita esimene demo...
Teatud ajaloolised hetked jäävad inimestele meelde. Mina vaatasin Berliini...
Jazzkaare vedaja ANNE ERM jagab soovitusi, mida Jõulujazzil kuulata.
1974. aastal, kui apelsine polnud kuskilt saada, tuli kokku ansambel...
70ndate teisel poolel polnud populaarsemat punti kui Apelsin. Igast loost sai...
Laenasin sõbralt posu vanu Pikreid, kuna tahtsin meenutada, millised lood V....
“Kui lähen lavale Nick Cave’i bändiga, tean üsna täpselt, mis toimuma...
Pedigree uus album “Skeletal” meenutab kuulates sibulat – pealt...
Prantsuse elektropopi duo AIR annab 5. oktoobril välja albumi “Love...
Eesti stoner-rocki eesrindlaste ansambel Smõuk üllitas äsja...
Artistinime Thonolan taha peituv Põlva kodanik Martin Laine on juba aastaid...
KATATONIA UUS ALBUM ILMUB NOVEMBRIS!
Rootsi murerokkarid annavad 2....
IVAR PÕLLU lahkab, milles peitub Tõnis Mägi ja Riho Sibula fenomen ning...
“Kuldaja rock’n’roll” on justkui Lutsu “Kevade”, kõik teavad,...
KATRIN RUUS ja MADIS NURMS räägivad, mida tasub kuulajal oodata Jules...
Industriaalsete ürituste sari “Beats From The Vault” & Raadio 2 õhtuse...
Tumedam, süngem ja järelemõtlikum No-Big-Silence räägib peagi ilmuvast...
Kui Nuclear Blasti uudiskiri andis teada, et Soome raskemuusikalegendi...
Oort esitleb plaati.
Etnoroki austajate lemmikbänd Oort esitleb oma uut...
Selles sarjas on siiamaani ainult üks bänd oma isikliku kolumni ära...
Viimane PÖFF jäi meelde eriliselt ladusa korralduse tõttu, eeskätt silmas...
TIINA SAVI tutvustab filmiprogrammi “Ainult friikidele”, mille keskseks...
Sellest pole sadat aastatki möödas, kui jõuk murjaneid pani plantaatori...
Pantokraator, keda ühed mäletavad Tartu Muusikapäevadelt, teised Vat...
Jazzkaare festivali eel teeme juttu festivali ellukutsuja ANNE ERMiga.
Eesti esimene ulatuslik muusikatööstuse seminar-konverents ning...
Pärast enam kui kolme aastat ootamist on kodumaine raskekahurvägi HORRICANE...
Kui Lembetu, Kaire, Alan ja mina kümne aasta eest mängleva kergusega Loitsu...
Soovitused
Märtsikuu esimesel päeval leidis põhjanaabrite pakaselise pealinna...
Pärast aastatepikkust pausi on Limp Bizkit (USA) tulnud kokku...
Jooksen trollilt kaubanduskeskuse kohvikusse, kus ühe nädala algupoole...
Peaaegu oleksin spordiuudiste ajal teleka ette magama jäänud, aga pole...
Alati, kui räägitakse poliitilisest ja juriidilisest korrektsusest,...
Eestlane on laulurahvas. See on üks visamalt püsivaid müüte, midagi, mis...
Oma eelmisel Eesti-retkel veel nahkhiirekõrvul olnud Mortiis on läbi teinud...
28. märtsil astuvad klubis Tapper Hard Rock Clubi ja Nailboard Magazine’i...
Metsatöll üllitas oma kümnendaks sünnipäevaks laserketaste komplekti...
Kui eestlane kord juba otsustab filmi teha, siis võib kindel olla, et alla...
Pole midagi paremat külma ja pimedasse talveõhtusse kui tugev annus...
Dirigent Kaljuste räägib, mida on dirigendil tarvis lisaks muusikalisele...
Vladimir Wiedemanni mälestusteraamat “Maagide kool. Eesti okultne...
Stupido Records sündis maailma, kus polnud veel mobiiltelefone,...
Laibachi abil saavad ka kõige klassikavõõramad kuulajad osa Bachi fuugadest.
Ükspäev laenasin naabrimehele raha. Tal tarvis. Naabrimees pole iial...
HEIDY TAMME räägib juubelikontsertide eel lapsepõlvest, sellest, kuidas ta...
HANNES PIKKAT räägib peagi Eestit külastavast bassimehest, kel nimeks...
Pseudonüümi PASTACAS taha peituv RAMO TEDER õpetab värvima...
“Green Christmasi” peaesineja Lacuna Coili lauljannaga vestles STANISLAV...
Kiirendusmetali entusiastidega ansamblist Nitrous ajas uue plaadi teemadel...
Otsustasin umbes nädal tagasi, et ei mingit hala enam. Metroo vajab...
MART KALVET trehvab Kosmikuid Tallinna Uue Maailma rajoonis oktoobri keskel....
HELEN SILDNA seletab, millistes tingimustes tekkis see Tricky, keda võime...
Mihkel Raud räägib, milles erinevad tema memuaarid senistest...
Kui oled mingi bändi paadunud fänn, siis tabad end vahel mõttelt, et aga...
Kahe viimase kuu jooksul on maailmas nii mõndagi muutunud. Kusjuures võidu-...
TÕNIS MÄGI räägib juubeli eel muusikast, eestlusest ja sellest, kui...
Ma oletan, et vähemalt pooled minu lugejatest teavad, kes on Lennart Meri ja...
Reginald Rose’i näidendi “12 vihast meest” põhjal on vändatud...
Neo-thrashi keevitava viisiku The Haunted lugu sai alguse aastal 1996. Alguse...
“Linn” - Theatrum. Lavastaja: Lembit Peterson. Tõlkija: Tiit Alte.
...
20 juulil toimus lõunanaabrite vabariigi pealinnas Metallica kontsert....
Suvise staarisaju hulka sattus ka Islandi postrock-bänd Sigur Rós. Muljeid...
TUI HIRV külastas Birgitta festivali ning veendus, et tegijad tõstavad iga...
Allan Vainola räägib Metroole, kas tema uue bändi jaoks leidub Eestis... |