12.11.2009
Teatud ajaloolised hetked jäävad inimestele meelde. Mina vaatasin Berliini müüri langemist telekast koos oma hea sõbra Kuldnokk kooperatiivi (ka selliseid oli omal ajal...) Urmas Kadakiga (R.I.P) meie juures Kalevankadu korteris. Mingil hetkel keerasime teleka ragisevale Eesti lainele, et Urmas ka aru saaks, mis tegelikult toimub. Euroopa 1989. aasta hullumeelne sügis lõppes sellega, et Euroopa suurimast vanglast, Ida-Saksamaalt, lasti vangid lahti. Või tegelikult vabastasid nad end ise, sest süsteem oli läbinisti mädanenud ega leidnud enam toetajaid.
See ajalooline teema annab ainest igavesteks spekulatsioonideks, mis oleks võinud juhtuda, kui Leipzigis oleks paar nädalat varem traditsioonilisel esmaspäevasel protestil osalejate pihta tuli avatud. DDR-i turvaüksustele oli tulistamiskäsk antud, kuid nad ei allunud. Tiananmen 89 jäi Euroopas olemata. Aga ega tegelikult poleks see “antifašistlik kaitsevall”, nagu müüri DDR-terminoloogias nimetati, enam miskitpidi kaua püsti püsinud.
Tegelikult oli see idee ju täiesti absurdne – üks linn müüriga pooleks jagada, et selle teine osa elanikest ei tühjeneks. Aga seal ta seisis, 28 aastat, Euroopa ja Saksamaa südames. Ma olen ise pärit sellest generatsioonist, kes sai võimaluse läbi elada kõik tolliformaalsused ja idabloki ametivõimude ärapanemised koos piiril passimiste ja muude rõõmudega. See aga oli tühiasi võrreldes sellega, mida tavalised berliinlased pidid läbi elama, kui juhtusid sündima oma linna valele poolele.
Muidugi sünnitas müüri olemasolu Berliini ainulaadse õhustiku ja õitsva alternatiivkultuuri, mille poolest ta siiamaani kuulus on. Mitmele kunstnikule on Berliin olnud lausa müütiline inspiratsiooniallikas, kuhu pidi kohe püsivalt elama kolima. Seitsmekümnendatel trallisid linnas ringi Lou Reed ja David Bowie, kaheksakümnendatel Nick Cave ja pärast müüri langemist hakkas rahvast lausa ennenägematutes kogustes kokku voolama Praegu leiab Kreutzbergi kandist näiteks terve soomlaste kogukonna. Pelle Miljoona kirjutab seal oma uut romaani ja Kaikustudio Jonas, Janne ja Antti produtseerivad praeguse aja kõige lahedamaid saunde Aavikkost Le Corps Mince De Franēoise’ini. Plutonium 74-ja Ville müüb õhtuti Wombat-baaris janustele austraalia turistidele viina, ent ööd veedab ta oma kodustuudios uusi rütme ihudes.
Berliin on alati tulemist väärt olnud. Kahe- ja kolmekümnendatel käisid selle linna dekadentlikkust kaemas Mika Waltari ja Olavi Paavolainen (Paavolainen vaatas muidugi ka Kolmandat Reichi). Müüri ehitamise ajal kondas sealkandis ringi ka näiteks Jörn Donner. Pärast seda oli natuke vaiksem aeg, kui mitte arvesse võtta vasakpoolseid poliitikuid ja äriesindusi, kes seitsmekümnendatel Ida-Saksamaa tähtsamate isikute tagumikke noolimas käisid. Või neid arhitekte, kes pärast Schönhauseri allee nägemist arvasid heaks Helsingisse Merihaka ja Ida-Pasila ehitada. Merihaka rajooni nimetataksegi rahvapäraselt tabavalt DDR-iks.
Mina käisin Berliinis esimest korda 1984. aasta kevadel. Pärast seda olen sinna külla sattunud ikka kümneid kordi. Tean, kuidas Köpenicki ja Kreutzbergi ööbaaridesse FC 1. Union Berlini jalkamatše vaatama minnakse. Ja kuidas saab registreerida end Air Berlini lennule ilma sabas seismata. Ja et Pennymarketist saab väikese pudeli täiesti joodavat viina odavamalt kui euro eest. Berliin on tuttav, odav, sõbralik. Soomlased on alati hea meelega Saksamaa poole vaadanud, kui on tekkinud vajadus eurooplastest sõprade, koostööpartnerite või ka relvavendade järele. Berliini-vaimustus ei ole sealjuures erandiks.
Joose Berglund
Koerajalutaja ja indiemogul,
Helsingi
Tagasi
|
 |
Rohkem kui kreeklased ise, tahab neid aidata Angela Merkel, kes võitleb...
Iga nelja aasta tagant keskendub kogu maailm sellele, kuidas noored...
Päästjate, nende palkade, töökohtade, vahetuste pikkuse üle kerkinud...
... nii kaua kestis omal ajal Soome Talvesõda. Tänavu on selle mälestamise...
Milvi Martina Piiri esikromaan “Liblikad janus” võitis 2008. aasta...
“Trafaretse muusika ning standardsete peegelseintega tantsusaalide aeg on...
1974. aastal, kui apelsine polnud kuskilt saada, tuli kokku ansambel...
70ndate teisel poolel polnud populaarsemat punti kui Apelsin. Igast loost sai...
Laenasin sõbralt posu vanu Pikreid, kuna tahtsin meenutada, millised lood V....
Oort esitleb plaati.
Etnoroki austajate lemmikbänd Oort esitleb oma uut...
Selles sarjas on siiamaani ainult üks bänd oma isikliku kolumni ära...
Soovitused
Peaaegu oleksin spordiuudiste ajal teleka ette magama jäänud, aga pole...
Kriis mind ei koti. Ma olen oma elu jooksul juba kolm majanduskriisi läbi...
Uudised...
Pole midagi paremat külma ja pimedasse talveõhtusse kui tugev annus...
Dirigent Kaljuste räägib, mida on dirigendil tarvis lisaks muusikalisele...
Vladimir Wiedemanni mälestusteraamat “Maagide kool. Eesti okultne...
Stupido Records sündis maailma, kus polnud veel mobiiltelefone,...
Hakkab jälle pihta see aastaaeg, mil inimeste heatahtlikkus peaks eriti...
HEIDY TAMME räägib juubelikontsertide eel lapsepõlvest, sellest, kuidas ta...
Pärnumaa ja Pärnu
12. jaanuarist 8. veebruarini
Ukraina kreeka-katoliku kiriku Tallinna koguduse vanem ja kultuuriseltsi...
August Pulsti Õpistu õpetaja ja juubeliaasta korraldaja LAURI ÕUNAPUU avab...
HELEN SILDNA räägib, miks on popmuusikatööstus riigile kasulik ning puhub...
Kunstiteadlane AVE RANDVIIR seletab praeguse memuaariuputuse taustal, miks...
Kui Paul tuli kuskil aasta eest välja nende kolumnide kirjutamise ideega,...
Mihkel Raud räägib, milles erinevad tema memuaarid senistest...
Eesti Tšuvaši Kultuuriseltsi esinaine IRAIDA ZAHHAROVA jutustab sellest,...
URSULA RATASEPP tõmbas käpikud kätte, läks Islandile ja veendus, et...
“Mis sagedusel, mis kanalil ma nüüd olen. Miks ma pean taluma kõike seda...
TÕNIS MÄGI räägib juubeli eel muusikast, eestlusest ja sellest, kui...
Ma oletan, et vähemalt pooled minu lugejatest teavad, kes on Lennart Meri ja...
Saksa sotsioloog ja Baltimaade uurimisele keskendunud FRANZISKA HARNISCH...
Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson jutustab siinse juudi diasporaa...
Liibanoni koomiksikunstnik FDZ tutvustab koomiksiajakirja “Samandal”...
Lahates, mis Kaukaasias toimub, keskendutakse peamiselt tänasele päevale....
Allan Vainola räägib Metroole, kas tema uue bändi jaoks leidub Eestis...
“Punk 30” buum hakkab juba naljakaid mõõtmeid võtma. Kuumal...
Kuna just suvel toimub mitu pärimusmuusikale pühendatud festivali, said...
JOOSE BERGLUND. Algupärasena. Paberlehes keeleseadus kehtib, siin saate...
Rokivisuaalia entusiast MERILYN PÜSS räägib rokkmuusika ja pildi...
Hannes Pikkat jagab lugejale juhiseid, kuidas Prantsusmaal komistamata...
Harri Rinne "Laulava vallankumous" on väärt idee. Teostus võiks aga hulka...
Kultuuriministri ettepanek kehtestada A le Coq ja Saku õlledele erinevad...
Kontserdipiletite käibemaksu ümber üleskeerutatud sõnavahust on...
Me oleme sama vähe või palju laulurahvas kui iga teine. Tunneme ju uskumatu... |