 |
|||||||||
|
|||||||||
 |
|
Täna on Neljapäev,
09. september 2010 |
|
|
|||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| « september 2010 » | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
| TÄNA: |
| Kõik tänased üritused |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
||||||
|
RAHVUSLIK TEATER 31.01.2008
Eesti teater on ikka olnud eesti asja eest väljas. Omal ajal näitas Koidula oma lavastustega, kuidas on eesti keeles võimalik teatrit teha, tõestades, et rahvas, kes seda keelt räägib (ja keda esimestes sellekeelsetes näidendites idiootidena kujutatakse) polegi nii kehv, kui saksad räägivad. Paradoksaalne, eks. Idiootidena kujutatud maainimesed tunnevad end ära, samastuvad ja on veel lõpuks rõõmsad, sest nende oma keeles on tehtud tõelist sakste trikki – näitemängu! Teatrist sai eelmise sajandi algupoolel kultuurirahva, kui mitte öelda eliidi koondumiskoht, matsirahva saksamängimise keskus. Kutseliseks muutuvate teatrite moodsates ja euroopalikes majades ei toimunud ju mitte ainult etendused, vaid ka ballid ja prassingud, sest seal olid kõige lahedamad kõrtsid-restoranid-kogunemiskohad. Kui otsisid selle aja superstaare, võisid nad leida kindlasti teatri restoranist. Fakt, et eestlastel oli kultuurieliit, kes võis end niiviisi ülal pidada, kergitas väga eestlaste arvamust iseendast. Kui meil on selline eliit, siis me polegi ju nii… Ja asi siis see vabariik ära teha pole, kui eneseusk kasvab – ja siingi ei saa teatrist mööda, manifest loetakse esmakordselt ette Pärnu teatri rõdult. Kui Konstantin Pätsil tuli 30. aastate teises pooles Eesti Vabariiki vaidluste ja ärategemiste eest kaitsta ning ta asus eesti vaimu tugevdama, tuli teater jälle appi. Õige asja eest väljas, kõlbas juba varem kirjutatud näidendeidki ideoloogiliselt eestimeelsemaks kohendada (näiteks kirjutas Hugo Raudsepp „Mikumärdi“ kenasti sinimustvalgeks), rääkimata uutest teostest, mis isamaalisust süvendasid. Kui aga Nõukogude okupatsiooni ajal oli vaja kanda vaba vaimu ja ridade vahelt näitamise kunsti, siis paremat kohta kui teater jällegi polnud. Teatrit oli raskem etendusest etendusse kontrollida ning iga nuhk juba kõrgemat semiootilist analüüsi ei tee, eriti kui südames ei põle rahvuslik tuli. Nii usume täna, et Eesti ärkamine ja vabaksvõitlemise tuli tõusis eesti teatri tuhast. Aastal 2008 tähistab Eesti Vabariik oma 90. aastapäeva. Eelneva valguses pole ime, et teater tõttab rahvusele ja riigile appi ka täna. Metroo noppis väikse valiku lähikuude rahvuslikke teatrisündmusi (ilmselt tuleb temaatilisi lavastusi aasta lõpuni). HARMOONIA Autor, lavastaja, kunstnik Teemu Mäki, esietendus 29. jaanuaril 2008 Von Krahli teatris. Eesti Vabariigi mitteametlik juubelietendus vihast, majandusest ja naudingust. Sisaldab tasuta jooke. Teemu Mäki: Osta võib vaid naudingu väliseid tingimusi, naudingut ennast mitte. Just seetõttu – vastupidiselt üldiselt arvatavale – on tarbimiskapitalism naudingut eitav ideoloogia. Vastupidiselt naudingu väliseid tingimusi kokkukraapivale inimesele pole naudingule keskenduv inimene tootlik klient. Vana kodanlik kapitalism põhines lõputul naudingu edasilükkamisel (...) tehti tööd, et kunagi hiljem oleks võimalik turvaliselt vedeleda ja prassida. Uus kapitalism, tarbimiskapitalism, hoiab alles vana kapitalismi põhimõtted, kuid lisab neile justkui igapäevase hedonismi lubaduse. Naudingutele pühendumine aga tingiks hoopis tootmise ja tarbimise ägeneva ringluse kokkukukkumise, seega muudab tarbimiskapitalism ostmise ja sellest unistamise kõige tähtsamaks naudinguks. ROCK’N’ROLL Autor Tom Stoppard, lavastaja Heiti Pakk. Esietendub 7. Märtsil Endla teatris. Lugu algab 1968. aasta augustis, kui Vene tankid sõitsid Prahasse, ja kulgeb järgneva 22 aasta jooksul paralleelselt Inglismaal ja Prahas. “Rock’n’roll” mõtestab eesti publiku jaoks uues võtmes lahti meile juubeliaastal olulisi teemasid: võitlus iseseisvuse, isikliku vabaduse ja (Tšehhis) sõnavabaduse eest ning mis nendega peale hakata, kui nad olemas on. Stoppardi näidend analüüsib väga tõsiselt, mis juhtub siis, kui inimeste jaoks olulised ideed või püüdlused oma tähenduse kaotavad. Rokkmuusika on hea näide, sest laulud, mida kunagi kuulati kui ilmutust, tunduvad mõne aja pärast õige naiivsed. „TÕDE JA ÕIGUS”, KOLMAS OSA A. H. Tammsaare romaani põhjal. Dramatiseeringu autor Urmas Lennuk, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Pille Jänes. Esietendus: 13. juunil 2008 Vargamäel. „Tõe ja õiguse” kolmanda osa tegevus toimub aastal 1905. Venemaal on puhkenud revolutsioon ja selle tõuked on jõudnud ka veel iseseisvumata Eestisse. Rahvas astub välja nii Vene tsaarivalitsuse kui ka baltisaksa aadli omavoli vastu, lahvatab tööliste mäss, mida võimud püüavad karmi käega maha suruda, linnatänavail voolab veri, maal põlevad mõisad. Revolutsioonist laseb ennast kaasa haarata ka peategelane Indrek. Tema püüd on jääda märuli ja lõhkumisjoovastuse keskel inimeseks, leida õiglust ja loogikat selles lõhestatud ajas, kus sõbrast võib saada hetkega vaenlane ja igaüks võib osutuda nuhiks. Tegude ja valikute raskus langeb Indrekule tulisema joana aga alles siis, kui ta jõuab ringiga taas kord koju, Vargamäele. TÕDE JA ÕIGUS 22 TUNNIGA Suurim ja riigi poolt enim rahastatud on „Tõde ja õigus all in one“. Juba aastal 2005 rääkis Tallinna Linnateatri kunstiline juht Elmo Nüganen, et planeeris koos teiste oma teatri lavastajatega aasta jooksul lavale tuua kõik „Tõe ja õiguse“ 5 osa. Nüüd on aga nii läinud, et Nüganen on suurema töö ise ära teinud. 2005 valmis II köite lavaversioon, 2006 lavastus IV köitest, sel suvel plaanib ta teha Vargamäel vabas õhus III osa. Aga nagu sellest vähe oleks, plaanitakse neid kõiki mängida järjest, lisades juurde ka Jaanus Rohumaa lavastatud „Vargamäe kuningriigi“, Rakvere teatri ja Endla koostöö aastast 2006 (mis valmis teatriaasta suurprojekti nime all). Vahetult enne jaanipäeva, 21. juunil, mängitakse ka kõik etendused järjestikku 22 tundi kestva maratonetendusena. Ettevõtmine sünnib Tallinna Linnateatri, Pärnu teatri "Endla" ja Rakvere Teatri koostööna. Ivar Põllu
|
|
Lugu sellest, kuidas pühamees poolilmadaami armus Vene rännumees jõudis Eestisse Kruvi keere – kui kapist tullakse välja ooperiga MÄRTSI TEATRISOOVITUSED MIDA TEHA VENE TEATRIGA SEST EGA PUBLIK LOLL EI OLE … KUNST KUULUB PUBLIKULE |
||||
 |
|
 |
|
 |
|